Leonly Staff’s
Leonly Staff’s on väike kodukennel, kus kõik koerad elavad täisväärtuslike perekonnaliikmetena, loodi 2013. aastal. Meie südameasjaks on peamiselt Ameerika Staffordshire Terjerite aretus, hoolitsedes igakülgselt oma koerte heaolu ja õnneliku elu eest. Esimese tõuna pean siiski silmas meie kennelis leonbergereid, kellel lisandusid amstaffid ning tönaseks on meie kennelis ka kolmas tõug – saksa bokserid.
Meie jaoks on väga oluline ka kutsikate ja koerte koolitus ja nende areng, et kutsikad kasvaksid hästi sotsialiseeritud ja meeldivateks kaaslasteks. Iga kutsikas sünnib meil armastuse ja hoolikalt läbimõeldud plaaniga ning meie eesmärk on leida igale koerale sobiv ja armastav kodu.
AJALUGU
EEsimene leonberger – Aadu saabus meie koju 2005.aastal ilmselt nii, nagu ikka – nooruk soovib koera ning pika palumise peale ka vanemad talle selle koera koju lubavad. Tänaseks on meie kodus olnud üle 20 aasta leonbergerid ning paremat perekoera ei leidu. Eemalt suur ja hirmuäratav, aga kodus oma perega suur ja hell hiiglane.
Esimene amstaff – Chessu saabus minu koju 2010 aastal, kui olin just ülikooli astunud ja omaette elama kolinud. Minu tookordne soov oli vaid must ja isane ning selle ma ka Ukrainast leidsin. Uskumatult äge ja intelligentne loom, nii mõnegi inimese keeras see koer amstaffi-usku oma elu jooksu.
Esimene bokser – Dakota saabus minu koju 2024 aastal, olles pika-aegne unistus, aga samas äkk-otsusena saabuja. Olin mitu aastat omale bokseri kutsikat soovinud, mõelnud, et “Ühel päeval..” kuni ta kasvataja kodus sündis ja mulle esimesel hetkel kohe teatas, et tema kolib meie koju – ja müüdud ma olingi.
Tee koerandusse leidsin juba palju aastaid tagasi. Alustasin junior händlerina koerte
näituseringis esitamisega. Hiljem juba jätkasin vaid tavaringis koerte näitamist. Mõned aastad hiljem leidsin end juba Aaduga vetelpääste treeningutelt. Amstaffi koju tulekuga süvensin rohkem koolitusemaailma ning sealt see pisik alguse saigi. Süües kasvas isu, aina rohkem ja võimekamalt, ehk sain ise teadlikumaks, oskasin leida hea treeneri, kes pani meie kombo edukalt tööle ja mina hakkasin koerasporti aina enam armastama. Lausa nii palju, et minust sai mõned aastad tagasi ka EKL atesteeritud kuulekuskoolituse koolitaja.
Hetkel ma ise treeninguid läbi ei vii, keskendun oma koera koolitamisele pigem. Aga “never say never”, ehk ühel päeval olen jälle ka koolitajana koolitusplatsidel tagasi.
